Toitumisest

Me oleme kõik katsejänesed
Kas köögiviljad on alati tervislikud ja mis eristab laudalehma piima heinamaal peetava lehma omast, sellest räägib maaülikooli teadusprorektor Anne Luik.
Anne Luik, Maaülikooli teadusprorektor 27. august 2010 07:30

•• Eestis müüdavale toidule kehtivad euronõuded, mis nii mõnegi tootja arvates on liigagi karmid. Professor Anne Luik, kas see tähendab, et toitu ostes võib tarbija olla alati kindel: see on tervisele täiesti ohutu?

Toidu kvaliteedi pärast tehakse regulaarset seiret, et toit oleks inimesele ohutu, näiteks ei sisaldaks liigselt taimekaitsevahendite jääke. Aga aastas võetakse vaid mõnisada proovi ja neidki analüüsitakse vaid nende umbes kahesaja toimeaine osas. Seire tulemused saame teada aasta hiljem, kui toit juba ammu tarbitud. Aga maailmas kasutatakse üle tuhande taimekaitsevahendi ja meie toidulettidel on aedvilju Lõuna-Aafrikast Lõuna-Ameerikani, kus kasutatakse hoopis teisi vahendeid, mille jääke meil ei analüüsitagi.

•• Mida peaks tegema see tarbija, kes soovib süüa võimalikult puhast, sünteetilistest kemikaalidest vaba toitu?

Ohutuim on kindlasti mahetoit, mille tootmisel ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ning kus kasutatakse orgaanilisi, mitte sünteetilisi väetisi. Tähtis on jälgida päritolumaad: Eesti köögiviljad on puhtamad kui lõunapoolsetest maadest imporditud. Lõunapoolsetel aladel on suurem kahjurite ja taimehaiguste risk ning seetõttu kasutatakse seal ka rohkem taimekaitsevahendeid. Käisin Põhja-Itaalias õunakasvatuses, kus õunu pritsitakse kasvuperioodil 20 korda!

Muidugi teevad ka need Eesti tootjad, kes on orienteeritud suurtootmisele, palju profülaktilisi pritsimisi. Rohkem pritsitakse just rapsi, ka meie kartuleis on umbrohu- ja lehemädanikutõrjevahendite jääke. Aga üldiselt on Eesti tooted puhtamad.


•• Mis ohtu need väetised ja taimekaitsevahendid siis inimtervisele kujutavad?

Erinevatele kemikaalidele on kehtestatud piirtase, mis ei peaks inimtervist kahjustama. Aga need piirmäärad on välja arvestatud üksikute toimeainete puhul, nende koostoimet ei tea aga keegi. Selles mõttes oleme me katsejänesed. 2007. aastal leiti Euroopa seires pirnidest korraga 22 erinevat jääki. Kui vaadata 2008. aasta Eesti seire tulemusi, siis mida lõunapoolsem, seda rohkem jääke. Lõuna-Aafrikast toodud aedviljadele on iseloomulik 4–9 jäägi esinemine. Kui Poola õuntes oli 3 jääki, siis kohalikes õuntes jääke polnud. Hispaania paprikas ja tomatis on 4–5 taimekaitsevahendi jääki. Kui seda kõike süüa, on see juba päris korralik sünteetiliste kemikaalide kokteil.

•• Samal ajal oleme harjunud köögivilju tervislikuks pidama.

Jah, me arvame, et need sisaldavad eri vitamiine, aga tegelikult on seal ka eri jääkainete segu. Seejuures ei ohusta see üksnes inimtervist, vaid ka keskkonda laiemalt. Taimekaitsevahendite jäägid jäävad mulda, lähevad otsapidi vette. Mineraalväetised leostuvad kergesti siseveekogudesse ja sealtkaudu lõpuks Läänemerre, soodustades sinivetikate vohamist. Sama juhtub taimekaitsevahenditega. Uuringud on näidanud, et taimekaitsevahendid ka väga väikeses koguses põhjustavad näiteks mesilastel käitumishäireid: neil tekivad lühiajalise mälu kahjustused ja nad ei pöördu enam oma mesitarru tagasi. Looduses leidub palju röövtoidulisi ja parasiitseid putukaid, kes ise taimekahjuritega võitlevad, aga taimekaitsevahendid hävitavad neidki.

•• Mis haigustega need taimekaitsevahendid siis seostuvad?

Me saame neid väikestes kogustes, kuid toime kumuleerudes pikaajaliselt võivad nad nõrgestada meie immuunsüsteemi, tekitada allergiaid. Umbrohutõrjes väga laialt kasutatavad glüfosaadid on seotud vereloomeelundite, lümfiteede kasvajatega. Glü-fosaatide sisaldust meie toidus aga siiani ei seirata. Putuka-mürgid põhjustavad närvitalituse häireid jne. Eriti tundlikud on väikesed lapsed ja eakad ning krooniliselt haiged inimesed.

•• Kuid intensiivpõllumajandus hõlmab peale taimekasvatuse ka loomakasvatust…

Suurtootmistes on lehmadest saanud piimaautomaadid ja kanadest munaautomaadid. See aga halvendab ka loomade tervist. Parim kvaliteet ei tule aga suurima efektiivsusega. Teaduslikult on kindlaks tehtud, et veised, kes saavad päikese käes karjamaal käia ja süüa ristikurohket rohtu, nende piimas on polü-küllastumata aminohapete, oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete suhe inimesele soodsam kui selle lehma piimas, keda aasta läbi laudas peetakse. Õues peetavate õnnelike kanade munades on rohkem polüküllastumata rasvhappeid, mis mõjutavad inimese ainevahetust positiivselt.

Maheaedviljad on parema lõhna ja maitsega, mis omakorda tuleb sellest, et nad sisaldavad tavaaedviljadest rohkem antioksüdante, mis omakorda võitlevad inimkehas vabade radikaalidega, mis põhjustavad füsioloogilisi häireid. Loomkatsetes on mahetoit eelistatud, rotid on katsetes eelistanud maheporgandeid tavaporganditele! Mahetoitu söövad pardid, kanad ja haned on teistest tervemad ning annavad rohkem ja tervemaid järglasi.

•• Kas teie ise sööte ainult mahetoitu?

Nii palju kui võimalik, kasvatan ma oma köögiviljad ise. Ja kui ma tõesti tahan banaani või apelsini ostan, siis seda ökopoest. Aga kui me tarbime eestimaiseid õunu ja metsamarju ning aedvilju, saame oma vitamiinivajadused rahuldatud. Kas või Eesti metsmustikas on väga antioksüdandirikas. Kodumaiseid marju, õunu ja aedvilju süües hoiame ka sotsiaalset sidusust maa ja linna vahel: me ju tahame, et meie küla elaks.

•• Lääne-Euroopas on supermarketeid, mis on spetsialiseerunud ainuüksi mahekaupadele, Eestis on aga neid keeruline leida.

See ongi paradoks. Eestis on tervelt kümme protsenti põllumajandusmaast mahe: oleme maheala suhtpindalalt maailma esimese kümne riigi seas. Aga tooteid pole ometi nii palju saada, kui turg nõuaks. Põhihäda on mahekaupade töötlemine: Eestis on riiklikult toetatud mahetootmist, aga järgmised lülid, sh mahekaupade töötlemise süsteem ei anna piisavalt tuge. Näiteks pole meil turul mahepiima, seda saab küll otse tootjalt. Aga ükski piimatööstus Eestis mahepiima ei töötle, sest see on keerukas: tootjad paiknevad üle Eesti laiali. Aga kui Saksamaal ja Taanis toodi müügile mahepiim, siis riik andis kokkuostuhindadele hinnalisa. Seejärel hakkas turg ise asja reguleerima.

•• Mis sellest Eesti mahepiimast siis saab?

Praegu läheb mahepiim tavapiimaga kokku: parandab tavapiima kvaliteeti. Aga inimesed tegelikult väga tahaksid poest mahepiima osta. Sest kui loom on söönud taimekaitsevahendite jääke sisaldavat toitu, siis need jäägid erituvad organismist ka piimaga. Ja kui imetav ema ise sööb sellist toitu, siis ta annab seda ka imikule edasi.
Autor: Külli-Riin Tigasson

EPL

Homme toimub tsirkuse vastane meeleavaldus Tartus!

22.mail, toimub loomi kasutavate tsirkuste vastane meeleavaldus Annelinna Selveri juures (Kalda tee 43).

Loomaõiguslased osalevad 22.mail kell 12:00 Annelinna Selveri juures
tsirkusetelgi ees fiktiivse liikumise Taimede Nimel korraldatud
libameeleavaldusel. Meelt avaldatakse loomade kasutamise vastu Lauri
Viikna Tsirkusetuuril. Samal ajal tahetakse juhtida tähelepanu sõna- ja
meeleavaldamisvabaduse piiramisele. Lauri Viikna poolt on organiseeritud
libameeleavaldused, mis hõivavad tsirkust ümbritseva ala (takistades sel
moel loomaõiguslastel seal meeleavaldusi korraldamast), kuid mis kunagi
ei toimu.

Leiame, et kellegi arvamus- ja väljendusvabaduse piiramine
mittetoimuvate meeleavalduste registreerimisega ei ole demokraatlikule
ühiskonnale omane. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et vaatamata korduvale
pöördumisele linnavalitsuse poole, on probleemi ignoneeritud ja
olukorral lastakse edasi kesta. Probleemi on kajastanud ka Inimõiguste
keskus, kes leidis oma aruandes, et linnavalitsusepoolne tegevus ei ole
kooskõlas sõnavabaduse tagamisega. Arupärimine on esitatud ka
õiguskantslerile, kellelt pole veel vastust tulnud.

Enamik Tsirkuse Tuuri kavas kasutatavatest loomaliikidest kuuluvad
loodusesse, mitte tsirkuse tehistingimustesse, kus nad peavad teenima
vaid inimeste huve. Tsirkuses kasutatavate loomade nägemine võib lastes
tekitada väärarusaamu, et loomade vangistamine ja nende üle
domineerimine on õigustatud. Rändtsirkused ei suuda pakkuda loomadele
vajalikke elutingimusi, kuna pidev reisimine ja väikestes
transportautodes elamine ei ole kooskõlas looduslike eluolude ja loomade
vajadustega.

Liikumine Loomade Nimel

Lisainfo:
info@loomadenimel.org

Steriliseeri / kastreeri oma kass kampaania raames soodushinnaga

Steriliseeri / kastreeri oma kass kampaania raames soodushinnaga: http://www.loomakaitse.ee/?q=node/549
Eesti Loomakaitse Selts koostöös mitmete kliinikute ja toetajatega korraldavad alates 15.märtsist kampaaniat, mille raames on loomaomanikul võimalik oma kass steriliseerida/kastreerida soodushinnaga. Registreerimine operatsioonidele toimub vahemikus 15.03-11.04 ja operatsioonid toimuvad 01.04-30.04.
Lisaks sellele on kampaania eesmärgiks juhtida ühiskonna tähelepanu kassidega seonduvatele probleemidele. Tõsta inimeste teadlikkust loomade heaolu parandamiseks. Kutsuda inimesi üles oma lemmiku eest paremini hoolitsema, neid steriliseerima/kastreerima, et ennetada hulkuvate loomade arvu kasvu ja soovimatutest järglastest vabanemist julmal viisil. Samuti vähendada hulkuvate loomade arvu tänavatel.
Registreeruda saad http://spreadsheets.google.com/viewform?hl=en&formkey=dGlzM1k1bF9qOUR3dFZqc2hVbEI3VkE6MA
Täida palun kindlasti kõik väljad.
Eesti Loomakaitse Seltsi poolt saadetakse pärast ankeedi täitmist täitja e-posti aadressile kinnitus või võetakse ühendust telefoni teel. Peale ankeedi täitmist võta järgmisel päeval ühendust endale sobiva (välja valitud) kliinikuga.
NB! Tiine ja indleva kassi steriliseerimine soodushinnaga kokkuleppel kliinikuga!
Lisainfo: info[ät]loomakaitse.ee, 52 67 117
Kampaanias osalevad kliinikud
Haapsalu - Vetapteek OÜ, Posti 5 Haapsalu, tel: 473 5566.
Steriliseerimine 590.-. Kastreerimine 370.-
Harjumaa - Keila loomakliinik, Keskväljak 6, Keila linn tel. 6041997.
Steriliseerimine 550.-, kastreerimine 350.-; kliinik aitab looma transpordil üle Harjumaa
Harjumaa - Saku loomakliinik, Üksnurme tee 8 Saku, tel: 60 41 997.
Steriliseerimine 550.- Kastreerimine 350.-; Saku ja Kiili valla loomaomanikele lisasoodustus 100.- krooni; kliinik aitab looma transpordil üle Harjumaa
Kiviõli - Kiviõli loomakliinik - Viru 3 Kiviõli Ida-Virumaa, tel: 3322398.
Steriliseerimine 500.- Kastreerimine 300.-
Kohtla-Järve - Vetdok OÜ, Maleva 31 Kohtla-Järve, tel: 3377463.
Steriliseerimine 500.- Kastreerimine 300.-
Kukruse - Kukruse Loomakliinik - Jõhvi mnt 9 Kohtla-Järve, tel: 3341350.
Steriliseerimine 500.- Kastreerimine 350.-
Narva - Linnafauna loomakliinik, Joala 9-2 Narva, tel: 55597317.
Steriliseerimine 600.- Kastreerimine 300.-
Paide - Raivo Raja loomakliinik, Prääma tee 13 Paide, tel:5209089.
Steriliseerimine 700.- Kastreerimine 250.-
Pärnu - Terveks loomakliinik, Riia mnt 109 Pärnu, tel: 5130701.
Steriliseerimine 500.- Kastreerimine 300.-
Rakvere - Rakvere väikeloomakliinik OÜ, Vabaduse 14 Rakvere, tel:322 7707.
Steriliseerimine 600.- Kastreerimine 300.-
Rapla - Vetar loomakliinik, Tallinna mnt 15 Rapla, tel:4857163.
Steriliseerimine 800.- Kastreerimine 300.-
Saaremaa - OÜ Taluapteek, Tallinna 30, Kuressaare, tel: 453 1273.
Steriliseerimine 500.- Kastreerimine 300.-
Tallinn - Loomade Hoiupaik, Viljandi mnt 24D Tallinn, tel: 53496370.
Steriliseerimine 550.- Kastreerimine 250.-
Tallinn - Best-Vet Eliit loomakliinik OÜ, Sikupilli 3, Lasnamäe, Tallinn, tel: 6000194, 5096417. Steriliseerimine 400.- Kastreerimine 200.-
Tallinn – Haabersti Vetkeskus, Õismäe tee 109, Õismäe, Tallinn, tel: 6593160. Steriliseerimine 600.- Kastreerimine 300.-
Tapa - Tapa loomakliinik, 1.Mai pst 10 Tapa, tel: 3224823.
Steriliseerimine 500.- Kastreerimine 300.-
Tartu - Felivet OÜ kassikliinik, Aardla 130 Tartu, tel:55629545.
Steriliseerimine 400.- Kastreerimine 200.-; Kliinik on valmis ka Põlva, Viljandimaa ja Jõgevamaa kasse transportima ja lõikama.
Valga - Valga loomakliinik, Tartu mnt 79c Valga, tel:764 3603.
Steriliseerimine 700.-, Kastreerimine 300.-
Viljandi - Männimäe loomakliinik, Männimäe tee 28 Viljandi, tel: 4337653.
Steriliseerimine 800.- Kastreerimine 450.-
Võru - Farmax loomakliinik, Kreutzwaldi 38 Võru, tel:7822912 mob:56667912.
Steriliseerimine 600.- Kastreerimine 300.-

Kohtla-Järve varjupaiga koerad otsivad kodu

www.greydogs.ee
VP palub annetust 400 kr koera ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks.

Kui ise ei saa aidata siis vähim mida tema heaks teha saad on levitada edasi seda infot oma tuttavatele!:) Äkki neil on mõni tuttav kes saab aidata:)

Koerte pilte võite näha ka siit: http://www.orkut.com/Main#Album?uid=895574495917272864&aid=1268552447

Freddy on isane segaveriline saksa-lambakoer. Noor ja väga sõbralik. Väga hea psüühikaga ja väga leebe. Saab läbi ka teiste koertega ja kasside vastu on ükskõikne. Freddy asub Kohtla-Järve varjupaigas, Ida-Virumaal. Koerapoisiga saab ka tulla tutvuma. Kontakt: liivike@gmail.com
tel: 58174899


Ants on isane väikest kasvu toakoer, keskealine, aga väga sõbralik ja suur suhtleja inimesega. Sobib ideaalselt kellegi vanema ja rahulikuma inimese sõbraks, keda hellitada ja kellega jalutamas käia. Ei ole väga energiline, pigem armastaks oma kodus soojas kohas lesida ja pere tegemisi jälgida. Koera võib vaatama ka tulla:)
Kontakt: liivike@gmail.com
tel: 58174899


Uut kodu otsib suurema koera emane 3 kuune kutsikas Jenni Jenni on nagu ikka kutsikad, väga sõbralik ja leebe ja leplik. Meeldivad teised koerad, inimesed, tahab mängida, tähelepanu ja armastust. Jenni sattus Kohtla-Järve varupaika ja tema vanad
peremehed ei ole siiani huvi tundnud tema vastu ja teda otsima tulnud.
Kontakt: liivike@gmail.com
tel: 58174899

Kodu otsib varjupaika sattunud väike sõbralik emane bolonka laadne koerake Leedi.
Leedi on emane, väga sõbralik ja leplik koerake, kes on sattunud Kohtla-Järve varjupaika. Teiste koertega on läbisaamine normaalne, eriti neile tähelepanu ei pööra. Kontaktid siis: liivike@gmail.com
tel: 58174899


Uut kodu otsib isane, noor, energiline, väga sõbralik ja ka teiste koerte seltskonda hindav väike koer Palle Palle sattus Kohtla-Järve varjupaika ja kahjuks ei ole tema pere siiani tema vastu huvi tundnud. Palle otsib uut kodu. Sobib koju, kus viitsitakse temaga ka joosta ja mängida, sest ta on parajalt energiline. Sobiv kaaslane lastega peresse, kus lapsed viitsiks Pallega suhelda ja mängida.
Kontakt: liivike@gmail.com
tel: 58174899


Karvik on oma kodu kaotanud ja uut kodu otsiv noor isane, väga hea iseloomuga koer Kohtla-Järve varjupaigas Karvik on väga laheda ja omapärase välimusega. Väga seltsiv ja sõbralik ning sõnakuulekas koer. Meeldivad teised koerad, inimene, meeldib sügamine, paitamine, jooksmine. Noor ja lõbus koer. Kontakt: liivike@gmail.com
tel: 58174899

Laupäeval, 13.02 osaleb Eesti Loomakaitse Selts Telliskivi kirbuturul!

Laupäeval, 13.02 osaleb Eesti Loomakaitse Selts Telliskivi kirbuturul! Kella 10-15ni.

Müüme kasutatud esemeid(lasteriided, raamatud jne) ja käsitööd heategevuseks, nende eest saadud raha läheb loomade abistamiseks!

Tule vaata meid ja kae ka teisi müüjaid! Telliskivi 60a Tallinn

Pidevalt haukuv koer on nuhtlus

Teisipäev, 26. jaanuar 2010 Kell 20:13. Ei ole midagi hullemat kui keset ööd ärgata naabri haukuva koera pärast, kes enne koitu vait ei jää. Pahatihti on omanikud koera haukumisega nii ära harjunud, et ei pööra sellele enam mingit tähelepanu, olgu tegemist siis hoiatava, igatseva või lihtsalt ajaviitehaukumisega.

Miks siis osa koeri nii palju haugub? Siin on põhjuseid väga mitmeid – lähenev oht, igavus, igatsus oma karja st perekonna järgi, ebakindlus ja hirm üksijäämise ees, stress, kasvatusvead, suhtlemisraskused jne.

Oma osa mängib ka koera päritolu – jahi- ning karjakoerad hauguvad loomu poolest rohkem kui näiteks seltsikoerad. On ka tõuge, kes hauguvad haruharva või ei haugu üldse, «korvates» seda muude häälitsustega.

Kasvata kutsikat õigesti

Selleks, et koer tunneks ennast kodus kindlalt ega hauguks üksi olles, tuleb teda juba kutsikast peale õigesti kasvatada. Osa koeri haugub ja lärmab üksi olles just seepärast, et neil on hirm üksijäämise ees.

Esimesed päevad uues kodus on tähtsaim hetk koera kasvatamisel. Kui olete siis kutsikaga mõistev, sõbralik, kannatlik, hooliv ja toetav, kasvab temast usaldav pereliige. Samuti ei tohi unustada, et koer on eelkõige ikkagi karjaloom. Ei ole vahet, kas ta on suur või väike, tõukoer või segavereline, koer tahab ning peab saama olla koos perega.

Olukord, kus kutsikas öösel üksi nutab, on üsna tavaline. Samuti on tavaline omaniku seisukoht, et koeraga pidevalt koos olles hellitatakse koer ära. Tegelikult aga tuleks vaadata kõike läbi kutsika silmade: alles ta oli mõnusasti turvaliselt koos oma õdede-vendadega, mängis ja kõik tundus nii lihtne, siis tulid aga võõrad inimesed, viisid ta võõrasse kohta, kus kõik on hirmuäratavalt teistmoodi ning lõpuks jätavad ta pimedasse üksi. Kui siis kutsikat karistada, ei teki temas kindlustunnet, vaid temast kasvab ebakindel koer, kes ka täiskasvanuna lõugab üksi olles, kuni keegi koju tuleb.

Samuti ei tohiks kutsikat kohe alguses pikaks ajaks üksi jätta, vaid teda tuleks 10-15 minuti kaupa harjutada. Ajapikku võib üksiolemise aega pikendada, kuni lõpuks pole paar tundi üksiolemist kutsika jaoks enam mingi probleem.

Niipea, kui kutsikas on piisavalt vana õue minemiseks, tuleks tal lasta mängida teiste koertega. Ainult nii õpib koer teisi mitte kartma, neist lugu pidama ning temast kasvab mõistlik koer.

Korraldatakse ka spetsiaalseid nn kutsikakoole, kus kutsikaomanikud kokku saavad, omavahel muljeid jagavad ja koeradki saavad suhelda ning mängida.

Koer, kes ei ole saanud kutsikana ja ka täiskasvanuna piisavalt teiste koerte ja inimestega suhelda, on väljaspool oma territooriumi arglik ja ettearvamatu.

Mõista koera stressi

Iga koer reageerib igavusele ja stressile erinevalt: on neid, kes jäävad väga loiuks ja kurvaks, kuid enamik muutub väga närviliseks, lärmakaks ja destruktiivseks. Koer vajab tegevust – nii füüsilist kui vaimset.

Stressis koer on ettearvamatu – ta lärmab iga krõbina peale, ajab taga rattureid ja autosid, võib olla agressiivne isegi teiste inimeste ja loomade suhtes.

Üsna tavaline on, et selline koer lõpetab aias ketis või varjupaigas, kuid see pole lahendus, vaid teeb olukorra veelgi hullemaks. Tüüpiline näide ongi ketikoer, kes ei saa oma energiat välja elada teisiti, kui ainult haukudes.

Kui muidu mõistlik ja sõbralik koer muutub ühtäkki närviliseks, helide suhtes tundlikuks, hakkab asju närima või käitub isegi agressiivselt, tuleks olla eriti tähelepanelik – need on selged märgid stressist. Süüdistada ei tasu koera, hoopis omanik peab enda käitumist väga põhjalikult analüüsima: mida ta teeb koju tulles ja välja minnes, jalutuskäigul, kui tihti ning milliseid mänge ta koeraga mängib, mis omaniku käitumises võiks olla stressi vallandavaks teguriks.

Stressis koer vajab mõistvat suhtumist. Selle asemel, et teda karistada iga kord, kui ta midagi ebasoovitavat teeb, tuleks välja pakkuda hoopis mingi alternatiiv – mäng, jalutuskäik, trenn.

Koerale tuleb anda parajalt väsitav koormus nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Sellest ei piisa, et temaga iga päev üks ja sama kahetunnine jalutuskäik teha. Pärast seda on ta küll füüsiliselt väsinud, kuid tema vaim on endiselt ergas.

Vahelduse mõttes võiks koeraga mõnikord uutesse kohtadesse jalutama minna, uued kogemused on alati vaimselt väsitavad. Samuti võiks koera mõnele väljasõidule kaasa võtta, see on tema jaoks huvitav kogemus ning ta ei tunne ennast hüljatuna.

Mängudest tasuks vältida pulga loopimist, see mõjub koera stressile kui vesi veskile. Pigem võiks teha koerale nuputamismänge – peitus omanikuga, kummuli kausi või karbi alt maiuse otsimine jne.

Võimalikud märgid stressist:

• Närvilisus, haukumine

• Püsimatus ja tähelepanu hajumine

• Tundlikkus helide suhtes (liiklusmüra jne)

• Agressiivsus

• Destruktiivsus (lõhkumine, kaevamine)

• Allumatus

• Kontaktivõimetus

Mida stressis koeraga teha ei tohi:

• Karistada

• Lukustada teise ruumi

• Ketti panna

• Tema peale karjuda

• Teda endast eemale tõrjuda

• Kasutada ogadega kaelarihma, et panna teda alluma (on tõestatud, et see tekitab agressiivsust isegi normaalsetes koertes)

Mida teha stressis või palju haukuva koeraga:

• Anna talle mõista, et teda armastatakse (paita, süga, räägi temaga)

• Juhi tema tähelepanu ärritavalt tegurilt mujale (mängi temaga)

• Anna talle nuputamisülesandeid (kuidas kummuli karbi alt vorstitükk kätte saada)

• Mängi temaga metsas peitust

• Mine koeraga agility trenni (see on ala, kus koerad peavad takistusrada ületama)

• Tee temaga kodus trenni või õpeta trikke – see väsitab nii füüsiliselt kui ka vaimselt

• Lase teda teiste koertega mängima

• Kaasa koer perekonna igapäevaellu ja võta ta kaasa väljasõitudele