Laupäeval, 13.02 osaleb Eesti Loomakaitse Selts Telliskivi kirbuturul! Kella 10-15ni.
Müüme kasutatud esemeid(lasteriided, raamatud jne) ja käsitööd heategevuseks, nende eest saadud raha läheb loomade abistamiseks!
Tule vaata meid ja kae ka teisi müüjaid! Telliskivi 60a Tallinn
10.2.10
Pidevalt haukuv koer on nuhtlus
Teisipäev, 26. jaanuar 2010 Kell 20:13. Ei ole midagi hullemat kui keset ööd ärgata naabri haukuva koera pärast, kes enne koitu vait ei jää. Pahatihti on omanikud koera haukumisega nii ära harjunud, et ei pööra sellele enam mingit tähelepanu, olgu tegemist siis hoiatava, igatseva või lihtsalt ajaviitehaukumisega.
Miks siis osa koeri nii palju haugub? Siin on põhjuseid väga mitmeid – lähenev oht, igavus, igatsus oma karja st perekonna järgi, ebakindlus ja hirm üksijäämise ees, stress, kasvatusvead, suhtlemisraskused jne.
Oma osa mängib ka koera päritolu – jahi- ning karjakoerad hauguvad loomu poolest rohkem kui näiteks seltsikoerad. On ka tõuge, kes hauguvad haruharva või ei haugu üldse, «korvates» seda muude häälitsustega.
Kasvata kutsikat õigesti
Selleks, et koer tunneks ennast kodus kindlalt ega hauguks üksi olles, tuleb teda juba kutsikast peale õigesti kasvatada. Osa koeri haugub ja lärmab üksi olles just seepärast, et neil on hirm üksijäämise ees.
Esimesed päevad uues kodus on tähtsaim hetk koera kasvatamisel. Kui olete siis kutsikaga mõistev, sõbralik, kannatlik, hooliv ja toetav, kasvab temast usaldav pereliige. Samuti ei tohi unustada, et koer on eelkõige ikkagi karjaloom. Ei ole vahet, kas ta on suur või väike, tõukoer või segavereline, koer tahab ning peab saama olla koos perega.
Olukord, kus kutsikas öösel üksi nutab, on üsna tavaline. Samuti on tavaline omaniku seisukoht, et koeraga pidevalt koos olles hellitatakse koer ära. Tegelikult aga tuleks vaadata kõike läbi kutsika silmade: alles ta oli mõnusasti turvaliselt koos oma õdede-vendadega, mängis ja kõik tundus nii lihtne, siis tulid aga võõrad inimesed, viisid ta võõrasse kohta, kus kõik on hirmuäratavalt teistmoodi ning lõpuks jätavad ta pimedasse üksi. Kui siis kutsikat karistada, ei teki temas kindlustunnet, vaid temast kasvab ebakindel koer, kes ka täiskasvanuna lõugab üksi olles, kuni keegi koju tuleb.
Samuti ei tohiks kutsikat kohe alguses pikaks ajaks üksi jätta, vaid teda tuleks 10-15 minuti kaupa harjutada. Ajapikku võib üksiolemise aega pikendada, kuni lõpuks pole paar tundi üksiolemist kutsika jaoks enam mingi probleem.
Niipea, kui kutsikas on piisavalt vana õue minemiseks, tuleks tal lasta mängida teiste koertega. Ainult nii õpib koer teisi mitte kartma, neist lugu pidama ning temast kasvab mõistlik koer.
Korraldatakse ka spetsiaalseid nn kutsikakoole, kus kutsikaomanikud kokku saavad, omavahel muljeid jagavad ja koeradki saavad suhelda ning mängida.
Koer, kes ei ole saanud kutsikana ja ka täiskasvanuna piisavalt teiste koerte ja inimestega suhelda, on väljaspool oma territooriumi arglik ja ettearvamatu.
Mõista koera stressi
Iga koer reageerib igavusele ja stressile erinevalt: on neid, kes jäävad väga loiuks ja kurvaks, kuid enamik muutub väga närviliseks, lärmakaks ja destruktiivseks. Koer vajab tegevust – nii füüsilist kui vaimset.
Stressis koer on ettearvamatu – ta lärmab iga krõbina peale, ajab taga rattureid ja autosid, võib olla agressiivne isegi teiste inimeste ja loomade suhtes.
Üsna tavaline on, et selline koer lõpetab aias ketis või varjupaigas, kuid see pole lahendus, vaid teeb olukorra veelgi hullemaks. Tüüpiline näide ongi ketikoer, kes ei saa oma energiat välja elada teisiti, kui ainult haukudes.
Kui muidu mõistlik ja sõbralik koer muutub ühtäkki närviliseks, helide suhtes tundlikuks, hakkab asju närima või käitub isegi agressiivselt, tuleks olla eriti tähelepanelik – need on selged märgid stressist. Süüdistada ei tasu koera, hoopis omanik peab enda käitumist väga põhjalikult analüüsima: mida ta teeb koju tulles ja välja minnes, jalutuskäigul, kui tihti ning milliseid mänge ta koeraga mängib, mis omaniku käitumises võiks olla stressi vallandavaks teguriks.
Stressis koer vajab mõistvat suhtumist. Selle asemel, et teda karistada iga kord, kui ta midagi ebasoovitavat teeb, tuleks välja pakkuda hoopis mingi alternatiiv – mäng, jalutuskäik, trenn.
Koerale tuleb anda parajalt väsitav koormus nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Sellest ei piisa, et temaga iga päev üks ja sama kahetunnine jalutuskäik teha. Pärast seda on ta küll füüsiliselt väsinud, kuid tema vaim on endiselt ergas.
Vahelduse mõttes võiks koeraga mõnikord uutesse kohtadesse jalutama minna, uued kogemused on alati vaimselt väsitavad. Samuti võiks koera mõnele väljasõidule kaasa võtta, see on tema jaoks huvitav kogemus ning ta ei tunne ennast hüljatuna.
Mängudest tasuks vältida pulga loopimist, see mõjub koera stressile kui vesi veskile. Pigem võiks teha koerale nuputamismänge – peitus omanikuga, kummuli kausi või karbi alt maiuse otsimine jne.
Võimalikud märgid stressist:
• Närvilisus, haukumine
• Püsimatus ja tähelepanu hajumine
• Tundlikkus helide suhtes (liiklusmüra jne)
• Agressiivsus
• Destruktiivsus (lõhkumine, kaevamine)
• Allumatus
• Kontaktivõimetus
Mida stressis koeraga teha ei tohi:
• Karistada
• Lukustada teise ruumi
• Ketti panna
• Tema peale karjuda
• Teda endast eemale tõrjuda
• Kasutada ogadega kaelarihma, et panna teda alluma (on tõestatud, et see tekitab agressiivsust isegi normaalsetes koertes)
Mida teha stressis või palju haukuva koeraga:
• Anna talle mõista, et teda armastatakse (paita, süga, räägi temaga)
• Juhi tema tähelepanu ärritavalt tegurilt mujale (mängi temaga)
• Anna talle nuputamisülesandeid (kuidas kummuli karbi alt vorstitükk kätte saada)
• Mängi temaga metsas peitust
• Mine koeraga agility trenni (see on ala, kus koerad peavad takistusrada ületama)
• Tee temaga kodus trenni või õpeta trikke – see väsitab nii füüsiliselt kui ka vaimselt
• Lase teda teiste koertega mängima
• Kaasa koer perekonna igapäevaellu ja võta ta kaasa väljasõitudele
Miks siis osa koeri nii palju haugub? Siin on põhjuseid väga mitmeid – lähenev oht, igavus, igatsus oma karja st perekonna järgi, ebakindlus ja hirm üksijäämise ees, stress, kasvatusvead, suhtlemisraskused jne.
Oma osa mängib ka koera päritolu – jahi- ning karjakoerad hauguvad loomu poolest rohkem kui näiteks seltsikoerad. On ka tõuge, kes hauguvad haruharva või ei haugu üldse, «korvates» seda muude häälitsustega.
Kasvata kutsikat õigesti
Selleks, et koer tunneks ennast kodus kindlalt ega hauguks üksi olles, tuleb teda juba kutsikast peale õigesti kasvatada. Osa koeri haugub ja lärmab üksi olles just seepärast, et neil on hirm üksijäämise ees.
Esimesed päevad uues kodus on tähtsaim hetk koera kasvatamisel. Kui olete siis kutsikaga mõistev, sõbralik, kannatlik, hooliv ja toetav, kasvab temast usaldav pereliige. Samuti ei tohi unustada, et koer on eelkõige ikkagi karjaloom. Ei ole vahet, kas ta on suur või väike, tõukoer või segavereline, koer tahab ning peab saama olla koos perega.
Olukord, kus kutsikas öösel üksi nutab, on üsna tavaline. Samuti on tavaline omaniku seisukoht, et koeraga pidevalt koos olles hellitatakse koer ära. Tegelikult aga tuleks vaadata kõike läbi kutsika silmade: alles ta oli mõnusasti turvaliselt koos oma õdede-vendadega, mängis ja kõik tundus nii lihtne, siis tulid aga võõrad inimesed, viisid ta võõrasse kohta, kus kõik on hirmuäratavalt teistmoodi ning lõpuks jätavad ta pimedasse üksi. Kui siis kutsikat karistada, ei teki temas kindlustunnet, vaid temast kasvab ebakindel koer, kes ka täiskasvanuna lõugab üksi olles, kuni keegi koju tuleb.
Samuti ei tohiks kutsikat kohe alguses pikaks ajaks üksi jätta, vaid teda tuleks 10-15 minuti kaupa harjutada. Ajapikku võib üksiolemise aega pikendada, kuni lõpuks pole paar tundi üksiolemist kutsika jaoks enam mingi probleem.
Niipea, kui kutsikas on piisavalt vana õue minemiseks, tuleks tal lasta mängida teiste koertega. Ainult nii õpib koer teisi mitte kartma, neist lugu pidama ning temast kasvab mõistlik koer.
Korraldatakse ka spetsiaalseid nn kutsikakoole, kus kutsikaomanikud kokku saavad, omavahel muljeid jagavad ja koeradki saavad suhelda ning mängida.
Koer, kes ei ole saanud kutsikana ja ka täiskasvanuna piisavalt teiste koerte ja inimestega suhelda, on väljaspool oma territooriumi arglik ja ettearvamatu.
Mõista koera stressi
Iga koer reageerib igavusele ja stressile erinevalt: on neid, kes jäävad väga loiuks ja kurvaks, kuid enamik muutub väga närviliseks, lärmakaks ja destruktiivseks. Koer vajab tegevust – nii füüsilist kui vaimset.
Stressis koer on ettearvamatu – ta lärmab iga krõbina peale, ajab taga rattureid ja autosid, võib olla agressiivne isegi teiste inimeste ja loomade suhtes.
Üsna tavaline on, et selline koer lõpetab aias ketis või varjupaigas, kuid see pole lahendus, vaid teeb olukorra veelgi hullemaks. Tüüpiline näide ongi ketikoer, kes ei saa oma energiat välja elada teisiti, kui ainult haukudes.
Kui muidu mõistlik ja sõbralik koer muutub ühtäkki närviliseks, helide suhtes tundlikuks, hakkab asju närima või käitub isegi agressiivselt, tuleks olla eriti tähelepanelik – need on selged märgid stressist. Süüdistada ei tasu koera, hoopis omanik peab enda käitumist väga põhjalikult analüüsima: mida ta teeb koju tulles ja välja minnes, jalutuskäigul, kui tihti ning milliseid mänge ta koeraga mängib, mis omaniku käitumises võiks olla stressi vallandavaks teguriks.
Stressis koer vajab mõistvat suhtumist. Selle asemel, et teda karistada iga kord, kui ta midagi ebasoovitavat teeb, tuleks välja pakkuda hoopis mingi alternatiiv – mäng, jalutuskäik, trenn.
Koerale tuleb anda parajalt väsitav koormus nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Sellest ei piisa, et temaga iga päev üks ja sama kahetunnine jalutuskäik teha. Pärast seda on ta küll füüsiliselt väsinud, kuid tema vaim on endiselt ergas.
Vahelduse mõttes võiks koeraga mõnikord uutesse kohtadesse jalutama minna, uued kogemused on alati vaimselt väsitavad. Samuti võiks koera mõnele väljasõidule kaasa võtta, see on tema jaoks huvitav kogemus ning ta ei tunne ennast hüljatuna.
Mängudest tasuks vältida pulga loopimist, see mõjub koera stressile kui vesi veskile. Pigem võiks teha koerale nuputamismänge – peitus omanikuga, kummuli kausi või karbi alt maiuse otsimine jne.
Võimalikud märgid stressist:
• Närvilisus, haukumine
• Püsimatus ja tähelepanu hajumine
• Tundlikkus helide suhtes (liiklusmüra jne)
• Agressiivsus
• Destruktiivsus (lõhkumine, kaevamine)
• Allumatus
• Kontaktivõimetus
Mida stressis koeraga teha ei tohi:
• Karistada
• Lukustada teise ruumi
• Ketti panna
• Tema peale karjuda
• Teda endast eemale tõrjuda
• Kasutada ogadega kaelarihma, et panna teda alluma (on tõestatud, et see tekitab agressiivsust isegi normaalsetes koertes)
Mida teha stressis või palju haukuva koeraga:
• Anna talle mõista, et teda armastatakse (paita, süga, räägi temaga)
• Juhi tema tähelepanu ärritavalt tegurilt mujale (mängi temaga)
• Anna talle nuputamisülesandeid (kuidas kummuli karbi alt vorstitükk kätte saada)
• Mängi temaga metsas peitust
• Mine koeraga agility trenni (see on ala, kus koerad peavad takistusrada ületama)
• Tee temaga kodus trenni või õpeta trikke – see väsitab nii füüsiliselt kui ka vaimselt
• Lase teda teiste koertega mängima
• Kaasa koer perekonna igapäevaellu ja võta ta kaasa väljasõitudele
Abivahendid koerte õpetamisel
Tekst: Kaie Bogdanova, loomaarst
Mööduvad kuud, ja lõbusast sõbralikust titekarvaga Mukist saab suur koer oma iseloomu, harjumuste ja kommetega. Mis siis, kui need kombed ei sobi päris kõiges kokku teie eluviisidega?
Kolm klassikalist muret
• Kui lähete tööle, jääb koer koju oma haukumise ja kiunumisega kodus töötavat või väikelast kasvatavat naabrit häirima.
• Olete pargis koeraga jalutamas, äkki leiab teie neljajalgne sõber oma sõbra jäetud hunniku ja hakkab seda innukalt sööma (teadlased nimetavad seda koprofaagiaks).
• Olete suvilas ja lattaed, mis krunti piirab, võtab üleronimisel ähkima küll teid, kuid Mukile on käkitegu sealt üle lennata. Panete traataia ümber, kuid ka see on raisatud raha – vähemalt kord paari päeva jooksul leiate aia alt augu ja Muki naabrite juurest saba liputamas.
Koera korralik koolitamine on aeganõudev ja asjatundmist vajav tegevus. Soovitatav oleks seda teha koerte koolitusega tegeleva õpetaja õpperühmas. Või tuleb kulutada palju tunde, uurides koerapsühholoogiat, ning kannatlikult ja regulaarselt oma koeraga tegeleda. Aga tihtipeale kipub tänapäevases “kiire-kiire” maailmas just see regulaarsus raskeks osutuma.
Mida teha?
Allpool kirjeldame vahendeid, millest võiks abi olla, paljudel juhtudel on olnud. Nagu ikka – ükski vahend pole imerelv, kuid muude nippide täienduseks võivad need olla erakordselt efektiivsed.
Haukumise vastu
Nagu kõik geniaalsed asjad on lihtsad, on lihtne ka Spray-tehnoloogiaga kaelarihma (pihustiga kaelarihma) tööpõhimõte: koeral on kaelas (umbes kõrisõlme kohal) pisike karbike, mis sisaldab vastuvõtjat, sidruni- või sinepilõhnalise kahjutu gaasiga täidetud ballooni ja patareid. Juhtimaks koera tähelepanu asjaolule, et tegevus, millega ta parajasti ametis on, ei ole soovitav, pihustub raadiosignaaliga käivitatud gaasiballoonist doseeritud ports sidrunilõhna koerale otse nina pihta. Uskuge või mitte – selline “ninanips” toimib.
Pihusti käivitamiseks saab kasutada eri “käiviteid” vastavalt sellele, mis probleemiks on.
Kui see on koju üksijäänud neljajalgse sõbra haukumine ja ulgumine, siis selle vastu võib saada abi haukumisvastasest kaelarihmast. Andur registreerib koera kaelalt haukumise tugevuse (dB) ja pihustab koerale nina pihta kahjutu doosi sidrunilõhnalist gaasi. See üllatab koera: visiseb, gaasipilv ehmatab ja lõhn pole sugugi nii meeldiv kui näiteks kolm nädalat soojas maas laagerdunud kondil. Nutikas koer saab varsti aru, milles asi, ja loobub haukumisest. Räägitakse isegi legendi koerast, kes õppis sosinal haukuma.
Sellist rihma tohib kasutada muidugi vaid siis, kui haukumine on keelatud. Tuleb meeles pidada, et haukumine on koera komme juttu rääkida – õue paluda, peremeest võõra eest hoiatada või lihtsalt külalist viisakalt tervitada.
Pargis ja metsas
Pargis ja metsas koera koolitamiseks on kaelarihm “Master Plus”. Sedakorda on pult pihusti käivitamiseks teie taskus ja abivahendi oskuslikul kasutamisel saab koera koolitada nii ebameeldivaid tegevusi lõpetama kui ka juurde tulema, kõrval käima, istuma ja palju muudki. Pult mõjub kuni 300 meetri kaugusele. Kui rihma kasutatakse sellises koolituses, tuleb arvestada raudset reeglit: igasugusele pihustamisele peab ALATI eelnema keelav käsk teie poolt. Siis õpib neljajalgne sõber seda seostama teie käskudega.
Kaelarihmal on kolm režiimi vastavalt koera kasvule ja jonnakusele.
Territooriumipiiraja
“Nähtamatu aed” aitab määrata koera liikumise territooriumi. Seade koosneb võrguvooluga toidetavast “antennipuldist”, aiast ja ikka samast pihustiga kaelarihmast.
Abivahendi ülesseadmine on lihtne. Ümber oma suvila või majakrundi tuleb vedada “antenn”, mis iseenesest on lihtsalt tavaline ühesooneline isolatsiooniga traat. Traadi võib vajutada puupilpaga 5–10 cm sügavusele maa sisse, et see ei paistaks välja ega segaks muruniitmist. Traadi otsad ühendatakse pulti, kus ta moodustab ümber teie krundi n-ö kinnise kontuuri. Kui nüüd koer läheneb seestpoolt aiale, hoiatatakse teda alguses helisignaaliga ja seejärel juba “ninanipsuga” – sidrunilõhnaga, mis sunnib teda suunda muutma.
Loomulikult tahaks teie sõber enne seda asja veidi õppida. Selleks kulub paar nädalat, mil tuleb koeraga rihma otsas mööda krunti jalutada ja teda pisitasa harjutada aiale lähenemisel ja hoiatuse kuulmisel liikumist vastassuunaliseks muutma. Jällegi – kogemustest võib öelda, et nutikas koer omandab uued harjumused uskumatult kiiresti ja edaspidi naljalt enam krundipiiride vastu ei eksi.
Sellise “tara” ilu ja võlu on selles, et see on tõesti nähtamatu ja kaitseb nii üleronimise kui ka alt läbikaevamise vastu. Muidugi ei kaitse see teie krunti sinna sattuvate hulkuvate koerte eest.
Sarnaseid seadmeid on müügil ka veidi erinevate tööpõhimõtetega – näiteks saab koer eri tugevusega särtsu või pihustatakse talle ninna teistsuguseid lõhnaaineid.
Ärge unustage kuldreeglit
Ükski asi ei ole universaalne ja imeline. Ikka tuleb ise koos oma neljajalgse sõbraga tööd teha, et tulemusi saavutada, aga ühisest tööst ja ühistest tulemustest jagub palju rõõmu mõlemale.
Treeningvideoid saab vaadata ka internetiaadressil www.dynavet.com.
Mööduvad kuud, ja lõbusast sõbralikust titekarvaga Mukist saab suur koer oma iseloomu, harjumuste ja kommetega. Mis siis, kui need kombed ei sobi päris kõiges kokku teie eluviisidega?
Kolm klassikalist muret
• Kui lähete tööle, jääb koer koju oma haukumise ja kiunumisega kodus töötavat või väikelast kasvatavat naabrit häirima.
• Olete pargis koeraga jalutamas, äkki leiab teie neljajalgne sõber oma sõbra jäetud hunniku ja hakkab seda innukalt sööma (teadlased nimetavad seda koprofaagiaks).
• Olete suvilas ja lattaed, mis krunti piirab, võtab üleronimisel ähkima küll teid, kuid Mukile on käkitegu sealt üle lennata. Panete traataia ümber, kuid ka see on raisatud raha – vähemalt kord paari päeva jooksul leiate aia alt augu ja Muki naabrite juurest saba liputamas.
Koera korralik koolitamine on aeganõudev ja asjatundmist vajav tegevus. Soovitatav oleks seda teha koerte koolitusega tegeleva õpetaja õpperühmas. Või tuleb kulutada palju tunde, uurides koerapsühholoogiat, ning kannatlikult ja regulaarselt oma koeraga tegeleda. Aga tihtipeale kipub tänapäevases “kiire-kiire” maailmas just see regulaarsus raskeks osutuma.
Mida teha?
Allpool kirjeldame vahendeid, millest võiks abi olla, paljudel juhtudel on olnud. Nagu ikka – ükski vahend pole imerelv, kuid muude nippide täienduseks võivad need olla erakordselt efektiivsed.
Haukumise vastu
Nagu kõik geniaalsed asjad on lihtsad, on lihtne ka Spray-tehnoloogiaga kaelarihma (pihustiga kaelarihma) tööpõhimõte: koeral on kaelas (umbes kõrisõlme kohal) pisike karbike, mis sisaldab vastuvõtjat, sidruni- või sinepilõhnalise kahjutu gaasiga täidetud ballooni ja patareid. Juhtimaks koera tähelepanu asjaolule, et tegevus, millega ta parajasti ametis on, ei ole soovitav, pihustub raadiosignaaliga käivitatud gaasiballoonist doseeritud ports sidrunilõhna koerale otse nina pihta. Uskuge või mitte – selline “ninanips” toimib.
Pihusti käivitamiseks saab kasutada eri “käiviteid” vastavalt sellele, mis probleemiks on.
Kui see on koju üksijäänud neljajalgse sõbra haukumine ja ulgumine, siis selle vastu võib saada abi haukumisvastasest kaelarihmast. Andur registreerib koera kaelalt haukumise tugevuse (dB) ja pihustab koerale nina pihta kahjutu doosi sidrunilõhnalist gaasi. See üllatab koera: visiseb, gaasipilv ehmatab ja lõhn pole sugugi nii meeldiv kui näiteks kolm nädalat soojas maas laagerdunud kondil. Nutikas koer saab varsti aru, milles asi, ja loobub haukumisest. Räägitakse isegi legendi koerast, kes õppis sosinal haukuma.
Sellist rihma tohib kasutada muidugi vaid siis, kui haukumine on keelatud. Tuleb meeles pidada, et haukumine on koera komme juttu rääkida – õue paluda, peremeest võõra eest hoiatada või lihtsalt külalist viisakalt tervitada.
Pargis ja metsas
Pargis ja metsas koera koolitamiseks on kaelarihm “Master Plus”. Sedakorda on pult pihusti käivitamiseks teie taskus ja abivahendi oskuslikul kasutamisel saab koera koolitada nii ebameeldivaid tegevusi lõpetama kui ka juurde tulema, kõrval käima, istuma ja palju muudki. Pult mõjub kuni 300 meetri kaugusele. Kui rihma kasutatakse sellises koolituses, tuleb arvestada raudset reeglit: igasugusele pihustamisele peab ALATI eelnema keelav käsk teie poolt. Siis õpib neljajalgne sõber seda seostama teie käskudega.
Kaelarihmal on kolm režiimi vastavalt koera kasvule ja jonnakusele.
Territooriumipiiraja
“Nähtamatu aed” aitab määrata koera liikumise territooriumi. Seade koosneb võrguvooluga toidetavast “antennipuldist”, aiast ja ikka samast pihustiga kaelarihmast.
Abivahendi ülesseadmine on lihtne. Ümber oma suvila või majakrundi tuleb vedada “antenn”, mis iseenesest on lihtsalt tavaline ühesooneline isolatsiooniga traat. Traadi võib vajutada puupilpaga 5–10 cm sügavusele maa sisse, et see ei paistaks välja ega segaks muruniitmist. Traadi otsad ühendatakse pulti, kus ta moodustab ümber teie krundi n-ö kinnise kontuuri. Kui nüüd koer läheneb seestpoolt aiale, hoiatatakse teda alguses helisignaaliga ja seejärel juba “ninanipsuga” – sidrunilõhnaga, mis sunnib teda suunda muutma.
Loomulikult tahaks teie sõber enne seda asja veidi õppida. Selleks kulub paar nädalat, mil tuleb koeraga rihma otsas mööda krunti jalutada ja teda pisitasa harjutada aiale lähenemisel ja hoiatuse kuulmisel liikumist vastassuunaliseks muutma. Jällegi – kogemustest võib öelda, et nutikas koer omandab uued harjumused uskumatult kiiresti ja edaspidi naljalt enam krundipiiride vastu ei eksi.
Sellise “tara” ilu ja võlu on selles, et see on tõesti nähtamatu ja kaitseb nii üleronimise kui ka alt läbikaevamise vastu. Muidugi ei kaitse see teie krunti sinna sattuvate hulkuvate koerte eest.
Sarnaseid seadmeid on müügil ka veidi erinevate tööpõhimõtetega – näiteks saab koer eri tugevusega särtsu või pihustatakse talle ninna teistsuguseid lõhnaaineid.
Ärge unustage kuldreeglit
Ükski asi ei ole universaalne ja imeline. Ikka tuleb ise koos oma neljajalgse sõbraga tööd teha, et tulemusi saavutada, aga ühisest tööst ja ühistest tulemustest jagub palju rõõmu mõlemale.
Treeningvideoid saab vaadata ka internetiaadressil www.dynavet.com.
Näitus "Linnupesad ja munad" Eesti Loodusmuuseumis 11.02. - 25.04.2010
www.loodusring.ee
Kuigi praegu on veel väljas paks lumi, algab juba mõne kuu pärast kevad. Igal kevadel hakkavad pesitsema linnud - nad ehitavad pesa ja munevad sinna munad. Eesti Loodusmuuseumis on 11. veebruarist avatud linnupesade ja -munade näitus. Näitusel saab näha peamiselt Eestis pesitsevate linnuliikide mune ja pesi, kuid lisaks on ka huvitavamaid näiteid mujalt maailmast. Välja on pandud nii kuldnoka kui kodukaku muna, nii käo, hall-kärbsenäpi kui veel paljude teiste lindude mune.
Muuhulgas on näitusel Eesti väikseima ja suurima linnu muna ning ka maailma suurima linnu muna. Külastaja saab piiluda pesakasti ning leiab juhtnööre selle meisterdamiseks.
Näituse avamine Eesti Loodusmuuseumis on 10. veebruaril kell 16:00. Eesti Loodusmuuseum on avatud K-P 10-17.
Lisainfo:
Anne-Ly Nurmõtalo
tel. (+372) 6603 404
anne-ly@loodusmuuseum.ee
Eesti Loodusmuuseum
Lai 29A, 10133 Tallinn
tel (+372) 64 11 739
www.loodusmuuseum.ee
Teate edastas:
Loodusring
Juhataja Arne Timm
info@loodusring.ee
www.loodusring.ee
Telefon 6070045
Kuigi praegu on veel väljas paks lumi, algab juba mõne kuu pärast kevad. Igal kevadel hakkavad pesitsema linnud - nad ehitavad pesa ja munevad sinna munad. Eesti Loodusmuuseumis on 11. veebruarist avatud linnupesade ja -munade näitus. Näitusel saab näha peamiselt Eestis pesitsevate linnuliikide mune ja pesi, kuid lisaks on ka huvitavamaid näiteid mujalt maailmast. Välja on pandud nii kuldnoka kui kodukaku muna, nii käo, hall-kärbsenäpi kui veel paljude teiste lindude mune.
Muuhulgas on näitusel Eesti väikseima ja suurima linnu muna ning ka maailma suurima linnu muna. Külastaja saab piiluda pesakasti ning leiab juhtnööre selle meisterdamiseks.
Näituse avamine Eesti Loodusmuuseumis on 10. veebruaril kell 16:00. Eesti Loodusmuuseum on avatud K-P 10-17.
Lisainfo:
Anne-Ly Nurmõtalo
tel. (+372) 6603 404
anne-ly@loodusmuuseum.ee
Eesti Loodusmuuseum
Lai 29A, 10133 Tallinn
tel (+372) 64 11 739
www.loodusmuuseum.ee
Teate edastas:
Loodusring
Juhataja Arne Timm
info@loodusring.ee
www.loodusring.ee
Telefon 6070045
ära anda väike isane toakoer Ants ja saksalambakoer Freddy
Ants on isane väikest kasvu toakoer, keskealine, aga väga sõbralik ja
suur suhtleja inimesega. Sobib ideaalselt kellegi vanema ja rahulikuma
inimese sõbraks, keda hellitada ja kellega jalutamas käia. Ei ole väga
energiline, pigem armastaks oma kodus soojas kohas lesida ja pere
tegemisi jälgida. Koera võib vaatama ka tulla:)
Kohtla-Järve varjupaik palub annetust 400 kr (koera ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks)
www.greydogs.ee
Kontakt: liivike@gmail.com
tel: 58174899
Kui ise ei saa aidata siis vähim mida tema heaks teha saad on levitada edasi seda infot oma tuttavatele!:) Äkki neil on mõni tuttav kes saab aidata:)
Freddy on isane segaveriline saksa-lambakoer. Noor ja väga sõbralik.
Väga hea psüühikaga ja väga leebe. Saab läbi ka teiste koertega ja
kasside vastu on ükskõikne. Freddy asub Kohtla-Järve varjupaigas,
Ida-Virumaal. Koerapoisiga saab ka tulla tutvuma. Kohtla-Järve varjupaik palub annetust 400 kr (koera ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks)
www.greydogs.ee
Kontakt: liivike@gmail.com
tel: 58174899
Kui ise ei saa aidata siis vähim mida tema heaks teha saad on levitada edasi seda infot oma tuttavatele!:) Äkki neil on mõni tuttav kes saab aidata:)
suur suhtleja inimesega. Sobib ideaalselt kellegi vanema ja rahulikuma
inimese sõbraks, keda hellitada ja kellega jalutamas käia. Ei ole väga
energiline, pigem armastaks oma kodus soojas kohas lesida ja pere
tegemisi jälgida. Koera võib vaatama ka tulla:)
Kohtla-Järve varjupaik palub annetust 400 kr (koera ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks)
www.greydogs.ee
Kontakt: liivike@gmail.com
tel: 58174899
Kui ise ei saa aidata siis vähim mida tema heaks teha saad on levitada edasi seda infot oma tuttavatele!:) Äkki neil on mõni tuttav kes saab aidata:)
Freddy on isane segaveriline saksa-lambakoer. Noor ja väga sõbralik.
Väga hea psüühikaga ja väga leebe. Saab läbi ka teiste koertega ja
kasside vastu on ükskõikne. Freddy asub Kohtla-Järve varjupaigas,
Ida-Virumaal. Koerapoisiga saab ka tulla tutvuma. Kohtla-Järve varjupaik palub annetust 400 kr (koera ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks)
www.greydogs.ee
Kontakt: liivike@gmail.com
tel: 58174899
Kui ise ei saa aidata siis vähim mida tema heaks teha saad on levitada edasi seda infot oma tuttavatele!:) Äkki neil on mõni tuttav kes saab aidata:)