PhD Marc Bekoff: Kas loomadel on tunded

26.10.2009
Üheks loomade käitumist uuriva teadusega seotud tulisemaks küsimuseks peetakse, et kas ka loomadel on tunded. Lihtne ja samas õige vastus on, et muidugi. Lihtsalt vaadake ja kuulake neid, kui julgete, nuusutage lõhnasid, mida nad üksteisega suheldes eritavad. Vaadake nende nägusid, sabasid, kehi, ja mis kõige olulisem, silmi. See, mida meie nende välimuses näeme, ütleb ka palju selle kohta, mis toimub nende peades ja südametes. Loomade tunded ei ole sugugi nii salapärased.

Kolm aastakümmendit tagasi, kui alustasin õpingutega ja küsisin, et mis tunne oleks olla koer või hunt, olid peaaegu kõik uurijad skeptilised, mõistatades suure hulga ajast, kas loomad, nagu koerad, kassid ja šimpansid, üldse tundsid midagi. Et emotsioone ei saa uurida mikroskoobi all, ei leidnud teadlased tavaliselt midagi. Mulle meeldib öelda, et olen rõõmus, sest polnud nende koer.

Kuid nüüd on palju vähem skeptikuid; mõjukad teadusajakirjad avaldavad artikleid rõõmsatest rottidest, leinavalus elevantidest ja empaatiavõimelistest hiirtest; selliseid uudiseid peetakse loomulikuks. Olulisema tähtsusega küsimus pole, kas loomadel on tunded, vaid kuidas loomade emotsioonid on evolutsiooniliselt arenenud. Lihtsalt öeldes on paljudel liikidel emotsioonid tekkinud kohanemise käigus. Need toimivad kui sotsiaalne liim, sidumaks loomi üksteisega, ning kiirendavad ja reguleerivad erisuguseid sotsiaalseid kokkupuuteid sõprade ja vaenlaste vahel.

Tunded lubavad loomadel käituda kohanemisvõimeliselt ja painduvalt, kasutades erinevaid käitumismustreid väga mitmesugustes olukordades. Uuringud on varem näidanud, et hiired on empaatiavõimelised närilised, kuid tuleb välja, et neil on ka huumorimeelt. Võime samuti lugeda naudingut otsivaist iguaanidest; armunud vaaladest; vihastest paavianitest; elevantidest, kes kannatavad psühholoogiliste tahtmatute mälestuste ja traumajärgsete ärevushäirete käes (neil on suur hipokampus, aju osa limbilises süsteemis, mis on oluline tunnete töötlemiseks); leinavatest saarmastest; harakatest ja eeslitest, tunnetavatest kaladest ning pimeda liigikaaslase silmana käituvast nägemisvõimelistest koerast. Tänaseks on aluspõhimõtted muutunud sellisel määral, et neile, kes ikkagi ei usu loomade võimet tunnetada, võib ette näidata tõestusekoormaid.

Paljud uurijad märkavad, et arutledes loomade tunnete üle, peame olema antropomorfsed (omadus rakendada inimeste tunnusjooni loomadele), aga kui teeme seda ettevaatlikult, võime siiski olulisel määral arvestada loomade vaatepunktiga. Pole vahet, kuidas seda nimetame, kuid teadlased on nõustunud, et loomad ja inimesed jagavad mitmeid ühiseid tunnusjooni, kaasaarvatud tunded. Seega ei aseta me loomale midagi inimomast, pigem tuvastame ühisnimetajad ja kasutame inimkeelt, et suhelda vaadeldavaga. Antropomorfistlik hoiak on loomulik ja vajalik loomade tunnete mõistmisel.

Võime oodata lähedasi, kestvaid ja vastupandamatuid tundeid sama liigi isendite vahel, kuid ka metsikult erinevate loomade vahel võib leida ebatõenäolist suhtlust, isegi saaklooma ja kiskja puhul. Taoline juhtum toimus Tokyo loomaaia nastiku Aochani, kes sõbrustab kääbushamster Gohaniga, ning viiel erineval korral Keenias oorüksipoja ja emalõvi vahel.

Loomade tunnete olemasolu vastu vaielda on halb bioloogiline tava. Teadusuuringud evolutsioonibioloogias, kognitiivses etoloogias (loomade vaimsuse uurimine) ja sotsiaalne neuroteadus toetavad vaadet, et arvukal ja mitmekesisel hulgal loomadest on külluslikud ja süvitiminevad emotsionaalsed elud. (Siin keskendun imetajatele, kuigi andmed näitavad samuti lindude ning tõenäoliselt ka kalade võimet kogeda erisuguseid tundeid ja valu ning kannatust.)

Charles Darwini üldtunnustatud ideed evolutsioonilisest jätkuvusest, mis erineb liikide vahel pigem hulga kui tüübi poolest, rõhuvad tugevalt loomade tunnete, empaatiavõime ja moraalse käitumise olemasolule. Jätkuvus lubab meil ühendada evolutsioonilised arengupunktid erinevatel liikidel, et välja tuua evolutsiooni käigus tekkinud sarnased tunnusjooned, kaasa arvatud individuaalsed tunded ja soovid. Kõik loomad, kaasaarvatud inimesed, jagavad tunneteks vajalikke neuroanatoomilisi struktuure, näiteks amügdalat ja neurokeemilisi radu limbilises süsteemis.

Peegelneuronid aitavad selgitada selliseid tundeid nagu empaatia. Uuringud nende neuronite vallas toetavad tähelepanekut, et indiviidid suudavad tunda teiste emotsioone. Peegelneuronid lubavad neil aru saada teise isiku käitumisest, kujutledes end toime panemas sama tegu, et seejärel vaimselt asetuda tema kingadesse.

Veel pole teada, millise hulgani erinevad liigid nimetatud võimet jagavad, kuid on leitud kaalukaid tõendeid, et empaatilised ei ole ainuüksi inimesed. Šimpansid ja teised primaadid aitavad üksteist toidu otsimisel ning elevandid lohutavad murelikke kaaslasi. Peegelneuronid selgitavad samuti vaatlusi, kus reesusahvid ei võta toitu vastu, mis põhjustab teise ahvi kannatusi, ning empaatilisi hiiri, kes reageerivad valule tugevamalt pärast teiste kannatavate hiirte nägemist.

Piirid "meie" ja "nende" vahel on hägusad ja ületatavad; loomade tunnete uurimine aitab meil leida vastust suurele küsimusele, kes me oleme. Teine oluline küsimus, mis võib leida lahenduse, uurib loomade moraalivõimet. Arendades nähtust, mida nimetan "metsikuks õigluseks", võin väidan, et nad on selleks võimelised, Paljud loomad teevad vahet õigel ja valel ning elavad moraalikoodeksi kohaselt.

Kui inimesed ütlevad mulle, et armastavad loomi, sest nad tundelised olendid, ning samas jätkavad nende väärkohtlemist, lausun, olen õnnelik, et nad ei armasta mind. Küsin sageli loomi ja inimesi kahjustavad tööga tegelevatelt teadlastelt ja intensiivloomakasvatuses töötavatelt inimestelt, kas nad teeks sama oma koerale. Paljud on säärase küsimuse kuulmisest ehmunud, kui aga inimesed ei teeks oma koerale sama, mida igapäevaselt teistele koertele või hiirtele, kassidele, ahvidele, sigadele, lehmadele ja elevantidele, peaksime teadma, miks. Kui küsimuseks tuleb, mida me saame teiste loomade suhtes teha või tegemata jätta, ei ole kahtlustki, et nende tunded peaksid meie arutlusi ja tegusid nendepoolselt informeerima.

Tunded on kingitus meie eeltulijatelt. Meil on need nagu ka teistel loomadel. Me ei tohi seda kunagi unustada. Kui küsimus on loomade heaolus, saame seda teha alati paremini. Enamiku ajast ei ole "hea hoolekanne" piisavalt hea.


Allikas: http://www.care2.com/greenliving/do-animals-have-emotions.html

Autor: Evelin Kivilo
Allikas: Tervispluss

Veetreening on igavesti mõnus - nalja saab veetakistusega võideldes palju, koormust kintsudele ja muudele ihuliikmetele jagub kõvasti. Ja oh imet - järgmine päev ei peagi valusate lihaste pärast oigama.

Kui ametnikuametit pidav Ester pärast tööpäeva ja sellele järgnenud vesispinningutundi õhtul kell kümme koju jõuab, nimetab tütar teda Duracelli jäneseks.

Nädala alguses, kui trenni pole, ütlevat tütar aga töölt tulevale emale: "Tigu on sinuga võrreldes ka sprinter." Kaks korda nädalas trennis käiv Ester puudub tunnist ainult siis, kui on tõesti mõjuv põhjus, näiteks haigus või komandeering. "No hea küll, sünnipäeval ka ei läinud ja jõulude ajal," lausub Ester ja hakkab naerma. Naise tuttavad teavad, millistel päevadel ta veeilmale pühendub, ning on leppinud sellega, et Estrit nende jaoks siis lihtsalt pole.

Müügisekretär Margit Gruuse on proovinud peaaegu kõiki vesiaeroobikastiile: süvaveeaeroobikat, vesikickboxingut, -spinningut ja -steppaeroobikat, kuid on jäänud pidama tantsuliste tundide juurde. Aga kui kusagil mõni vesiaeroobikaüritus toimub, ei taha Margit seda vahele jätta.

Kasulikku veetreeningust

Kellele?
Vesiaeroobika sobib igaühele: igas vanuses naistele ja meestele, ülekaalulistele, rasedatele ning selja- ja liigesehaigusi põdevatele inimestele, sest vesi ei põruta ega koorma liigeseid. Samuti on veetreening hea õlavöötmevaevuste korral, kuna vesi lõõgastab ja toniseerib lihaseid, kaalujälgijatele trimmiva iseloomu tõttu ning kerge liikumispuudega inimestele traumajärgseks taastumiseks. Lisaks on vesi suurepärane närvide rahustaja.

Miks?
Vees treenimisel on hulgaliselt plusse. Veetakistus, inerts- ja üleslükkejõud ning liikumisel tekkinud pöörised annavad lihastele hea koormuse ja seetõttu kulutab veetreening ka rohkem kaloreid kui samasugune töö kuival maal - spetsialistid on öelnud, et olenevalt kehakaalust kuni 450-700 kcal tunnis. Kuna vesi on tunduvalt suurema takistusega kui õhk, on koormus vees rohkem kui kaks korda suurem. Millise mahvi lihased saavad, sõltub ka sellest, kui sügaval vees oled. Üleni vees seistes jääb kehakaalust alles 3,5%, kui vesi ulatub õlgadeni, siis 6-7%, kui rinnuni, siis 15-30%, kui puusadeni, siis 50-80%. Seega kaalub 70kilone inimene vees vaevalt 3-4 kg.

Vali sobiv veestiil!

* Vesispinning ehk hydroriding
Vesispinning pole muud kui rinnuni vees olles jalgrattaga väntamine, ainult vesirattal pole ümmargusi rattaid, vaid neli jalga, millega ta end tugevalt basseinipõhja külge haagib. Et jalad pedaalidelt maha ei libiseks, tõmmatakse jalga vesiaeroobikasussid või rannaplätud ning kinnitatakse jalad rihmadega pedaalide külge. Koormuse saab igaüks ise määrata, reguleerides väntamistugevust. Samas võib koormuseks jätta ka ainult veetakistuse.
Veemaastik on väga mitmekesine! Vaheldumisi rühivad treeningulised raskest mäest üles, sprindivad ning võtavad viimast spurdist, sekka ka rahulikku maanteesõitu allatuult ja künklikku põlluteed. Eriti innukalt teevad trennis tööd reie- ja tuharalihased, kuid hea treener ei jäta käsi nukralt lenksule rippuma, vaid hoolitseb selle eest, et ka ülakeha saaks vees rammu näidata. Rohkem kui aasta vesispinningut harrastanud Estrit tabas esimeses trennis üllatus. "Uskumatu! Ise olen kaelani vees ja mööda nägu voolab higi," naerab naine. Varem oli Ester usinalt kodus rattatrenazhööril sõitnud, kuid põlved hakkasid valu tegema ning ta pidi harjutamise pooleli jätma. Basseinis pedaale tallates ei tule aga meeldegi, et liigesed olemas. Ka seljavalud, mis varem hommikuti kummardudes tunda andsid, on kadunud. Tõsi, kui suvel treeningud ära jäid, hakkasid liigesed jälle veidi tõrkuma. Vesispinning on hästi turvaline spordiala, kinnitab vesiaeroobikatreener Margit Lipstuhl. Hirmu, et vees võib ratta seljast maha kukkuda, ei pea tundma, sest spinninguratas püsib kindlalt basseinipõranda küljes ka siis, kui sellel trikke teha. Ja neid juba maa peal järele ei tee, kui just suuremat sorti trikirattur pole. Katsu sa maa peal jalgratta tagumise ratta kohal istudes, ühe käega sadulast kinni hoides ja teisega lehvitades kiirust lisada. Ühe korra on Ester siiski rattalt pea ees vette lennanud. See juhtus treeningute alguses, kui ta kippus töömõtteid basseini kaasa võtma. Ühtäkki oli rütm käest ära ja naine karmauhti vees. "Sain aru, et mitut jumalat ei saa korraga teenida," lausub Ester, kes nüüdseks on õppinud end tunnis tööasjadest välja lülitama ega vahetaks seda trenni mitte millegi muu vastu. Sellist hea- ja rahulolutunnet ei asenda miski.

* Süvaveeaeroobika
Enne süvaveeaeroobika tundi pannakse keha ümber spetsiaalne vöö. Hüppad vette ja vups! hõljud korgina pinnale. Varvastel basseini põhja asja ei ole! Algaja süvaveeaeroobiku võib selline põhjatu tunne alguses kõikuma lüüa, kui aga natuke proovida, saab peagi keha valitsemisega hakkama. Treener Margit ütleb, et süvaveeaeroobika võib olla väga intensiivne ja eeldab head füüsilist vormi, samas on seda võimalik kohandada ka taastusraviks.
Harjutused sarnanevad tavalise vesiaeroobika omadega, kuid neid sooritatakse aeglasemas tempos ja jõulisemalt. Kuna põhja pole, mille vastu jalgu põrutada, sobib treening hästi ka ülekaalulistele ja rasedatele.

Evelyn Hansbergile meeldib vesiaeroobikastiilidest kõige rohkem just süvaveeaeroobika - see nõuab rohkem pingutamist, sest jalgu ei saa põhja toetada. "Pärast trenni on väga mõnus tunne, vahel on isegi jalad kergelt nõrgad. See aeroobikastiil võtab korralikult läbi kogu keha ja kõik lihasgrupid," selgitab ta.

Treeneri sõnul arendab süvaveeaeroobika eriti hästi tasakaalu ja annab hea rühi. Kui vöösid pole, võib edukalt trenni teha ka nuudlitega.

* Ringtreening
Basseini on tekitatud mitu n-ö jaama, kus sooritatakse harjutusi eri lihasgruppidele. Ühes jaamas tehakse tööd 1-2 minutit ning seejärel hüpeldakse või joostakse järgmisse. Ringtreeningul keskendutakse kõikidele suurematele lihasgruppidele - kõhule, seljale, deltalihasele, rinnale, jalgadele ja kätele -, et arendada kogu keha tasakaalustatult. Vesiaeroobikatreener Margit ütleb, et väga oluline on hoida oma keha vertikaalasendis. "Mida suurema ulatusega ja jõuga harjutusi teha, seda suurema koormuse saavad lihased ning seda kiiremini õpib inimene keha vees valitsema," lisab ta.

Ringtreening on väga vaheldusrikas, sest harjutuste tegemiseks saab kasutada peaaegu kõiki vesiaeroobika vahendeid: kindaid, nuudleid, taldrikuid, palle, hantleid, ujumislaudu ja stepipinke. Samas võib tõhusa ringtreeningu läbi viia ka ainult ühe abivahendiga, näiteks kinnaste või nuudlitega.

Margit Gruuse peab just ringtreeningut kõige mitmekesisemaks, sest ühe tunni jooksul saaks justkui mitut trenni harrastada. Tema erilised lemmikud on nuudlid. "Need aitavad arendada tasakaalu ja annavad hea koormuse," lausub Margit. "Vees on tõsiselt raske teha nuudlitega neid harjutusi, mis maa peal imelihtsad tunduvad." Margit on tähele pannud, et veetreening peletab väsimuse ja tõstab tuju, kui raske päev on seljataga.

"Vees võib igaüks ennast julgelt liigutada ja treenida nii, nagu oskab ja jaksab, teistele jääb see märkamatuks," lausub ta. Tänu vesiaeroobikale on Margit üle saanud veekartusest. Ja mis seal salata, nii mõnigi üleliigne kilo on kadunud.

* Intervalltreening
Tund on üles ehitatud nii, et vahelduvad suur ja väike intensiivsus ehk suure pingutuse järel antakse kehale aega taastuda. Tavaliselt on vesiintervalltreeningus 5 kolmeminutilist harjutustsüklit, mida tehakse läbi 2-3 korda. Eriti hea on see treeninguviis organismi maksimaalse sooritusvõime suurendamiseks. Treener Margiti sõnul on intervalltund on üks suurimaid energiakulutajaid.

Intervalltreening eeldab paremat sportlikku vormi. Algajatele ja edasijõudnutele mõeldud tunnid on erineva intensiivsusega: algajate tunnis on suure intensiivsusega harjutustsükkel lühem ning taastumiseks antakse rohkem aega, edasijõudnud teevad intensiivsemaid harjutusi kauem. Treening pole siiski mõisa peale. "Kes jaksab tõugata, kes mitte. Ja kui ei jaksa, siis ei tee nii palju," lausub treener. "Harjutused on aga väga lihtsad, nii et igaüks saab hakkama," julgustab ta.

* Vesistepp
Tunnis kasutatakse spetsiaalseid veekeskkonnaga kohandatud stepipinke. Pink haakub iminappadega basseinipõranda külge, nii pole ohtu, et see eest ära libiseks. Pisike kartus jalad vastu stepipinki ära lüüa läheb kiiresti üle, sest kollane pink särab nagu sinisesse veesilma kukkunud päike. Pingile ja sealt maha astudes ning mitmesuguseid sammukombinatsioone tehes tunned, kuidas treening jalad läbi võtab. Reiepealsed lausa tulitavad, nagu teeks kangiga kükke, ainult palju lõbusam on. Kuigi põhikoormus on jalgadel, ei jäta treener ka ülakeha unarusse, vaid õhutab käsi tööle panema ning lisab lihastreeningu osas veel mõned ekstraharjutused. Stepitund on eriti hea aeroobse töövõime suurendamiseks.
Treener Margit arvab, et tund sobib rohkem noorematele või siis neile eakamatele, kellel hea vesiaeroobikakogemus juba olemas. Vesisteppi on mugavam teha spetsiaalsete veejalanõudega.

* Vesipoks ehk aquabox või hydroboxing
Vesipoksis on kickboxing-saaliaeroobika elemendid kohandatud vees treenimiseks. Käe- ja jalalöögid ning haagid annavad basseinis kahekordse füüsilise efekti.
Vesipoks parandab hästi vastupidavust, koordinatsiooni, suurendab liikumisulatust ja jõudu.
Raamatupidaja Eve Tempels on valinud veetreeningute hulgast süvaveeaeroobika ja vesipoksi, sest need on jõulised tunnid ning mõjuvad hästi lihastoonusele.
"Tänu veetreeningutele on organism tugevam ja külmetushaigusi põen harva. Kui ka olen külmetanud, siis oma rumalusest, et ei ole viitsinud korralikult juukseid kuivatada," tunnistab Eve.

Veetreening

· säilitab ja parandab liigeste liikuvust
· suurendab lihasjõudu
· arendab koordinatsiooni ja tasakaalu
· tugevdab hingamiselundeid ja südant ning veresoonkonda
· kiirendab ainevahetust ja alandab kaalu
· vähendab lihaste pinget ja valulikkust
· karastab ning aitab vältida haigestumist
· parandab painduvust ja rühti
· lisab kehalist võimekust ja vastupidavust
· lõõgastab ja aitab leevendada stressi
· annab reipuse ja hea tuju

Mis on vesiaeroobika vastunäidustused?

* üldhaigused või infektsioonhaigused
* rasked südamehaigused
* väga kõikuv vererõhk
* neeruhaigused
* soolte ja põie funktsiooni häired
* raseduse lõppfaas

http://sekretar.ee/?id=11091&tpl=1065&c_tpl=1072&all=10504&c=1

Tabivere fotod on järgmisel lingil

http://cid-ffcdf2c519ec0ec8.skydrive.live.com/browse.aspx/Tabivere?nl=1&uc=24&isFromRichUpload=1

Eesti Loomakaitse Seltsi oktoobrikuu uudiskiri- uudiseid loomadest ja loomakaitsest:)

Tere,

Juhul kui sa ei näe uudiskirja korralikult, leiad selle ka www.loomakaitse.ee.

Toredat lugemist,
Evelyn Valtin
Eesti Loomakaitse Selts
www.loomakaitse.ee
info@loomakaitse.ee

Uudiskirjast leiad järgmisi teemasid:

1. Meediakajastusest Eestis

2. Viiteid ja kajastusi mujalt

3. Osale

4. Huvitav teada

--------------------

1. MEEDIAKAJASTUSEST EESTIS

Kõiki kogutud viiteid loomade ja loomakaitsega seotud artiklitele ja uudisklippidele leiad Seltsi kodulehelt >>


Hüljatud koduloomad valmistavad omavalitsustele peavalu

Majandusraskustesse sattunud inimesed jätavad üha enam oma lemmikloomi tänavale, metsa või tee äärde, kuid omavalitsustel pole raha varjupaikadele teenuste eest tasumiseks.
Omavalitsused ei suuda täita seaduses ettenähtud kohustust toimetada hulkuvad loomad varjupaika, tõdes Virumaa loomade varjupaiga juhataja Liis Lill. Omavalitsus peab kaks nädalat otsima varjupaika toodud looma omanikku. Kui ei leita vana omanikku ega ilmu ka uut, võib varjupaika toodud looma hukata. Rakvere lähedal asuv Virumaa varjupaik püüab vältida elujõuliste koerte ja kasside hukkamist, kuid see toob kaasa rahalisi raskusi, vahendasid ERR-i teleuudised.
Allikas: ERR

Loe edasi >>

Röövpüüdjatel läheb Võrtsjärvel elu raskemaks

Keskkonnainvesteeringute keskuses allkirjastati 4. septembril rahastusotsus, mis aitab keskkonnainspektsioonil (KI) korda teha Viljandi büroo Kivilõppe hoone ning läheduses asuvad järelevalveobjektid. Kokku lähevad tööd maksma viis miljonit krooni, mis tuleb toetusena Euroopa regionaalarengu fondist (ERF).
Allikas: Keskkonnainvesteeringute keskus

Loe edasi >>

Linnujahil toime pandud rikkumised tõid jahimeestele karistuse

Keskkonnainspektsioon (KI) teatas 16. septembril, et Põhja regiooni inspektorid määrasid kahele itaallasest jahituristile ja ühele siinsele jahimehele linnujahil toime pandud seadusrikkumiste eest rahatrahvi.
Allikas: Keskkonnainspektsioon

Loe edasi >>



Loomad saavad endale rohelusse uppuvad teesillad

Põdrad, kitsed ja teised metsloomad võivad mõne aasta pärast üle Tartu maantee jalutada vaid neile loodud sildadel, mitte aga enda ja autojuhtide elu ohtu seades mööda teed silgata, kirjutab Vahur Koorits ajalehes Postimees.
Allikas: Postimees

Loe edasi >>


2. VIITEID JA KAJASTUSI MUJALT

Kõiki kogutud viiteid ja kajastusi mujalt leiad >>

WSPA: Ennetada välismaal reisides loomade julma kohtlemist

Toetades WSPA projekte Sa juba aitad kodutuks jäänud kasse ja koeri üle maailma. Kuid Sul on võimalik oma panust suurendada ning aidata veelgi rohkem. Välisriigis reisides anna märku kodututest loomadest ja/või loomade julmast kohtlemisest.

Allikas WSPA; http://wspa.typepad.com/compassionateplanet/2009/09/study-abroad-experience-opens-eyes-to-worlds-strays.html




The Dr. Hadwen: Liitu "Muuda loomade katsetes kasutamine ajalooks" virtuaalmarsiga

Euroopa direktiivi 86/609/EEC, mis reguleerib loomeksperimente, uuendatakse. Antud õigusakti redigeerimine annab reaalse võimaluse suurendada loomade kaitset. Kuid kõige suurema eesmärgina nähakse loomkatsete asendamist muudel meetoditel baseeruvate katsetega. Liitu "Muuda loomade katsetes kasutamine ajalooks" virtuaalmarsiga, et näidata oma toetust.

Allikas: The Dr Hadwen Trust; http://www.makeanimaltestinghistory.org/the-march.php



3. OSALE

ELS: Loomakaitsekuu kampaania "Aita meil aidata".

Eesti Loomakaitse Selts korraldab oktoobri jooksul kampaania “Aita meil aidata”, mille eesmärgiks on inimeste toetusega aidata majandusraskustesse sattunud inimeste loomi. Seoses sellega kogume annetusi, et saaksime maksta abivajavate loomade raviarveid, pakkuda neile toitu ja ennetada nende tänavale sattumist.

Loe edasi ja leia endale sobiv annetamisvõimalus >>




WSPA: Härjavõitlusevastane kampaania "Prou"

Suur avalikkuse poolt juhitud kampaania Kataloonias (üks suuremaid regioone Hispaanias) kutsub üles lõpetama verist härjavõitlust.

Kampaania "Prou" (hispaania keeles: aitab!) on leidnud suurt kohalikku toetust. Antud kampaania põhineb jõulisel arvamusavaldusel lõpetada julmus härjavõitluses, mida on väljendatud erinevates sõltumatutes uuringutes ja küsitlustes ning samuti 69 Hispaania linna poolt vastuvõetud otsuses, kus kuulutatakse linn härjavõitluse vabaks. Nüüd saad ka Sina aidata kaitsta härgi ja hobuseid sellise julmuse eest.



Kui Sa ei ole veel seda teinud, siis palu Kataloonia peaministrilt käituda oma kodanike soovide kohaselt ja lõpetada see arhailine ja ebahumaanne tegevus.

Anna oma hääl siin >>

Allikas: WSPA


4. HUVITAV TEADA

Scientific American Mind: Kas kalad tunnevad valu?

Tihti korrutatakse üldlevinud mõtet, et kalad ja koorikloomad ei tunne valu. Hiljutine uuring on siiski avastanud, et nad võivad valuaistinguid tajuda.
Seega on nende närvisüsteem palju keerukam kui seni arvatud, mis annab teada ka inimeste valutundmise evolutsiooniliselt iidsetest põhjustest.
Allikas: Scientific American Mind

Loe edasi >>



Ilmub aasta linnuga mark

Eesti Post sättis aasta linnu margi oma väljalaskeplaanis tänavu tavatult hilisele ajale, kui kampaania põhitööd on juba lõppenud: kodukakuga mark tuleb käibele eeloleval neljapäeval, 8. oktoobril.

Tavapärast suurt ruutformaati margi nimiväärtusega 5.50 krooni on kujundanud suurema osa varasemategi aasta linnu markide autor Vladimir Taiger. Ilmuvad ka traditsiooniline esmasümbrik ja maksikaart (pildil).

Allikas: Uudistaja/Eesti Post

-----------------------------------------

Kui soovid ELSis aktiivsemalt tegutseda, siis tutvu erinevate ELSi kodulehel www.loomakaitse.ee, leia endale sobivaim ning kirjuta sellest info@loomakaitse.ee, ja võtame sinuga ühendust. Tegutseme koos loomade heaolu nimel. Nii saame parandada abivajavate loomade olukorda ja samas panustada ka ühiskonna teadlikkumaks muutmises.



Aita meil aidata loomi, anneta ELSi kontodele SEBpangas 10002019856000 ja Swedbankis 221041248998 velista telefonidele 900 7225 (25 krooni) ja 900 7200 (100 krooni).

Ujumine

Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 korda, optimaalne aga 3 korda nädalas ujumas käia. Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel. Paraku pole mitte iga ujumistehnika tervisetreeninguks sobiv.
Kindlasti tuleb pidada meeles, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10 - 15 lööki madalam.
Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu (500....800kcal olenevalt ujumistiilist) on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetushaigusi, taastuda vigastustest.
Ujumisel on palju positiivseid mõjusid tervisesportlasele- aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani- arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid.- parandab liikuvust- aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine- veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele- veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu- kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, sest vees on keha tunduvalt kergem ja liigutuste sooritamine on lihtsam- kergetel vigastustel - põrutused, liigesevigastused, lihasvalu - on ujumisel positiivne mõju- kasulik toime radikuliidil, seljavaludel, sest veel on masseeriv toime- aitab sageli astma ravis, kuid enne siiski konsulteerida arstiga
Ujumisel on kehakaal võrreldes näiteks jooksmisega justkui seitse korda väiksem, liigestele on see väga kasulik. Kuna veetihedus on märksa suurem kui õhutihedus, on omakorda kõik liigutused vees märksa aeglasemad ja kergemini kontrollitavad. Seetõttu esineb ujumises lihasvigastusi suhteliselt harva.

Valdavalt jooksmisega või jalgrattasõiduga tegelevad tervisesportlased võiksid vahelduseks samuti ujumas käia, erinevad spordialad võimaldavad enam lihaseid tugevdada. Samuti on ujumine soovitav taastumisprotseduur teiste spordialade harrastajatele, sealhulgas tippsportlastele.
Ujumine on soovitav spordiala ülekaalulisele- ujumine on treening kogu organismile, koormus langeb kõigile olulistele lihasrühmadele- ujumine ei tunne vanusepiire- vigastuste risk on ujumises väike- ujumine on väga soodne ülekaalulistele ja liigeseprobleemide korral- lähim ujula ei olegi tegelikult väga kaugel- veekeskkonnas on termoregulatsioon märksa tugevam, võrreldes põhiainevahetusega on vees energiakulu 20 - 100% suurem- ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel
Olulised on õige ujumistehnika ja sobiv ujumisstiil
Kindlasti peab tervisesportlane ujuma õige tehnikaga, algaja võiks nõu küsida ujula töötajatelt. Kui 50m ujumise järgselt algaja tervisesportlane väsinud on, võib põhjuseks olla just vale ujumistehnika. Kui vabaltujumises, selili- ja delfiinujumises langeb ligi 75% lihaskoormusest kätele, siis rinnuliujumises on käte- ja jalgade töö suhe võrdne.
Seni on vaieldamatult populaarseimaks ujumisstiiliks tervisesportlastele olnud rinnuliujumine, kuid soovitav on õppida selgeks ka vabaujumine ja seliliujumine. Erinevate ujumisstiilide puhul on töös erinevad lihased, nii tugevdate harmooniliselt kogu keha. Viimase aja teadusuuringutes on täheldatud, et vigastusi esineb ujumises enam just rinnuliujumises - eeskätt põlved, ka kael.
Soovitused tehniliselt õigeks vabaujumiseks
käed viiakse kõhuliasendis üle vee tagant ette, õlgade laiuselt peast kaugel peaaegu sirgelt uuesti vette ja seejärel vee all tagasi kuni puusadeni, jalalöök toimub vahelduvalt
tooge käed suhteliselt kõrgel pea kohal ette, küünarliiges on seejuures kõrgeimaks punktiks
hingamisel pöörake kõrvale vaid pea, mitte kogu ülakeha
hingake vee all välja ja vee peal taas sisse
vee alla liigub esmalt alati käsi, mitte küünarnukk
käe vee alla viimine peaks olema alati õlaliigese tasemel pikalt ette sirutatult, nii pikeneb libisemisfaas ja toimub tugevam tõmme.
Väga oluline on õige hingamine.Ujumisega alustajad ujuvad sageli väga rahutult. Peamiseks veaks on, et vee all hoitakse hinge kinni ja vee peal hingatakse nii välja kui uuesti sisse. Paraku on selleks vähe aega, hingamine on puudulik ja tulemuseks hoopis ülihappesuse tõus ja siit kiire lihasväsimus.Tehniliselt õige on hingata vee peal sisse ja vee all välja, vee peal pöörame vaid pea kõrvale, mitte kogu keha nagu algajad sageli teevad.
Soovitused tehniliselt õigeks seliliujumiseksSageli soovitatakse seliliujumist mitmesuguste seljavaevuste korral. Kuid tehniliselt valesti ujudes võivad vaevused hoopis suureneda. Seliliujumisel on teatud sarnasus vabaltujumisega, asend on vaid selili. Tähtis pole vaid keha sirgelthoidmine, ka kaelapiirkond tuleb hoida kehaga samal joonel. Käed tuuakse sirutatult ette ja esmalt läheb vee alla väike sõrm. Vee all painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Jalalöök toimub puusaliigesest.
Tüüpilised vead seliliujumisel
vale kätetöö, eriti küünarliigesest painutamine käte viimisel üle pea
ebarütmiline kätetöö
pea painutatud ette, tekib justkui "isteasend", sest ka selg pole enam sirge
pea painutatud liialt kuklasse, võib tekkida nõgusselgsus ja ebastabiilne kehaasend
Just kaks viimast tehnikaviga võivad põhjustada tugevaid lihaspingeid kaela, õlavöötme ja selja piirkonnas. Seega, soovitades seliliujumist vastavat tehnikat mittevaldavale algajale, võime kasu asemel hoopis tervist kahjustada.
Rinnuliujumine
Rinnuliujumises on tehnika viimastel aastatel palju muutunud ja seepärast on ka tervisesportlasele raske soovitada, milline on just parim viis ujuda. Kindlasti sõltub õige rinnuliujumise tehnika kehaehitusest ja koordinatsioonist- jalalöök koosneb paarisliigutustest- nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt - painutamine - jalgade löök -kiire ja tugev sirutamine - tõmmake jalad tagasi tuharate suunas- sirutage jalad võimalikult kiiresti ja jõuliselt taha suunas- jalgade painutamisel vältida liiga suurt nurka puusade ja reite vahel, enne sirutust ehk jalalööki pööratakse jalalabad täisnurkselt väljapoole. Toodud liigutus vajab harjutamist, sest harjumatu liigutus võib esile kutsuda valu põlveliigestes.
Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Varem viidi käed sirutatult väljapoole, tänapäeval painutatakse käed juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad. Kindlasti vältida käte viimist õlavööst tahapoole.
Sissehingamine toimub kätetõmbe alguses vee peal, seejärel küünarnukkide üksteisele lähenedes läheb keha taas vee alla ja toimub väljahingamine. Mitte mingil juhul ei tohi vee all hinge kinni hoida.
Liblikujumine on tehniliselt raskem, tervisesportlasel oleks soovitav osata ujuda just vabalt, rinnuli ja selili.
Optimaalse treeningpulsi arvutamise valem
Puhkepulss + (220 - vanus - puhkepulss) x K
K - algajad - 0,6K - keskmine treenitus - 0,65K - edasijõudnud - 0,7
Ujumises on maksimaalne pulsisagedus keskmiselt 10 - 15 lööki madalam kui kuival, seda peab kindlasti arvestama optimaalse treeningprogrammi koostamisel. Tervisesportlasel oleks otstarbekas harjutada 10 lööki madalama pulsisagedusega, võrreldes näiteks koormusproovil saadud andmetega.
Terviseprobleemid ja ülekoormusvaevused ujumises
Ujumises kõige enamlevinud on jalakramp, mis tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalga soojendada - vannis, saunas, dussi all.
http://www.trimm.ee/

Laup. läheme sõbrannaga koerte varjupaika

10.okt kl 12 paiku. www.loomadehoiupaik.ee Kes tahab võib kaasa tulla!
Saab koertele süüa viia, tekke anda, rahaliselt toetada kellel on võimalus.
Ja lihtsalt koertega jalutada, suhelda, nende kuute puhastada. Ka kassid ootavad suhtlemist :)

Loomakaitsepäeva tähistamine Tallinnas 4. oktoobril pühapäeval

4. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist loomakaitsepäeva, mille raames toimub ka Tallinnas senisest suurem üritus. Korraldajateks on Eesti Loomakaitse Selts ja Tallinna Keskkonnaamet ning kaasa löövad ka teised loomadega tegelevad organisatsioonid ja loomaarst.
Ürituse läbiviimiseks on Kristiine linnaosavalitsus eraldanud ruumid Tulika 33C. Terveks oktoobriks seab end seal sisse Saku Loomakliinik, et kiipida ja vaktsineerida koduloomi. Kiipimne maksab kõikidele loomadele 200 krooni. Lisainfo vastuvõtuaegade kohta www.kiipimine.ee ja Tallinna abitelefonil 1345.
Päeva kaaskorraldajaks on Eesti Loomakaitse Selts, kes kuulutab välja aasta loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo. Koostöös erinevate loomadega tegelevate mittetulundusühingutega seatakse üles ka näitus „Loomade lood”, kus saab lugeda erinevate loomade väga erinevatest saatustest. Mõni lugu on õnneliku lõpuga, mõni mitte. Loomad, kes on vintsutustest elusalt välja tulnud, on ühes omanike või hooldajatega näitusesaalis kohal (kassid, koerad, kilpkonnad, tuvid jne). Teiste loomade lugude juures on fotod. Võikamad näited sellest, mida inimene on võimeline loomadega tegema, seatakse üles eraldi tuppa koos nn häbipostiga – ülevaatega Eesti kohtupraktikast seoses loomade vastu toime pandud kuritegudega. Sellesse tuppa lapsi uudistama ei lasta.
Lastele on eraldi tuba näitemängu „Loomadraama” tarvis. See on Loone Otsa eestvedamisel kohapeal valmiv nukulavastus „Linnaloomade mured sotsiaalteatri vormis”. Lisaks sellele saavad lapsed joonistada heategevuslikke õnnitluskaarte ja panna kokku puzzlet.
Jagatakse teavet ka teistest loomakaitse valdkondadest. Üritus algab kell 12.00 ning oodatud on kõik linnakodanikud ja külalised.
Loomakaitsepäeva hakati tähistama 1931. aastal. Kui 2003. aastal avati Inglismaal vastavasisuline koduleht on seda päeva tähistavate riikide ja inimeste hulk järjest kasvanud.